SYMPOSIUM PERFORMANCE & TIME

26.01.2007 11.00 Pärnu Endla teatri ärklisaal
loeng
[EN]

Mart Humal
BARBARA VON TISENHUSEN: OOPER JA LIBRETO

“Barbara von Tisenhusen” (1967–68) on Eduard Tubina esimene lõpetatud ooper. Ooperi aluseks on Aino Kallase samanimeline novell, mis ilmus soomekeelses originaalis 1923. aastal, järgmisel aastal aga Friedebert Tuglase (1886–1971) eestikeelses tõlkes. Aino Kallase novell põhineb tõestisündinud lool 16. sajandi Liivimaalt, viimasest aastakümnest enne 1558.–1561. aasta Vene-Liivi sõda.

Ooperi saamislugu kajastab hästi Eduard Tubina kirjavahetus ja intervjuud. Idee võtta ooperi aluseks Aino Kallase novell kuulub lavastaja Arne Mikule. Viimane soovitas ka libretistiks Jaan Krossi. Libreto esimene variant valmis Jaan Krossil juuli lõpus 1967. Olles sellega tutvunud, visandas Tubin oma ettepanekud libreto täiendamiseks, mille alusel valmis libreto lõppvariant (dateeritud 10. oktoober 1967).

Libreto algvariandis on proloog ja kolm vaatust, libreto lõppvariandis neli vaatust, ooperis aga jällegi kolm vaatust. Libreto kummaski variandis moodustab tagaajajate koor (mis ooperis on III vaatuse introduktsiooniks) omaette pildi ning ooperi esimene, pulmapeo pilt on jagatud kaheks pildiks, samuti nagu libreto algvariandis ka ooperi viies, kirikupilt. Libreto algvariandis puudub ooperi neljas, karutapmise pilt, mis moodustab teose dramaturgilise arengu ühe kõrgpunkti.

Libreto lõppvariandis on algvariandiga võrreldes kõige rohkem laiendatud kaht esimest pilti. Esimeses pildis on lisatud koorilõigud, teises pildis Barbara dialoog Poisiga ja täringumäng. Libreto algvariandis puudub kolmandas pildis Barbara arioso. Libreto lõppvariandis on algvariandi 5. ja 6. pilt kombineeritud üheks (viiendaks) pildiks.

Libreto algvariandis, kus puuduvad nii 1. pildi koorilõigud kui ka terve karutapmise pilt, on seega ainsa koorilõiguna kavandatud tagaajajate koor kolmandast vaatusest. Seetõttu näib libreto algvariant sobivat pigem kammer- kui suure sümfoonilise arendusega ooperile.