PILDID JA KAJASTUSED / PICTURES AND MEDIA COVER

================================================================================================

AMERICAN UNDERGROUND

Sean Starwars (Louisiana)
Mike Rodriquez (California)
Evil Prints (Missouri)
Amazing Hancock Brothers (Texas)
Black Cat Press (Sacramento)
Yeehaa Industries (Knoxville)
David Sherrod (California)
OutLaw Printmakers
Ernest Truely (NY)

KISS MY PRINTS!

Kui eelmise aasta In Graafika põhinäitus ja workshopid olid New Yorgist, siis tänavuaastane toob Eestisse ambitsioonikate ja vastuoluliste nimetustega kunstnikeryhmitusi Ameerika eri paigust, mis eestimaalastele ja üldse eurooplastele teada rohkem naftapuurtornide, indiaanisõdade ja jackassi kaudu ja mida kunstiga tavaliselt ei seostata – Texasest „The Imazing Hancock Brothers”, Knoxvillest „Hee Haw Prints”, St Louisist „Evil Prints, Sean Starwars and „OutLaw Prints” Mississippilt.

Ja kordame siinkohal juba varemkinnitatut: “Ajal, kui Ameerika on Euroopa kultuuri- ja uusvasakpoolsetes ringkondades täiesti out ja kogu maailma kurjus ja allakäik delegeeritakse ühendriiklaste kaela, kipub euraasias ununema fakt, et valdav osa maailma alternatiivkultuuri pärlitest pärineb just sellest keskkonnast. Ja midagi ei ole muutunud - alternatiivne mõtlemine ja kodanikualgatus produtseerib läänepoolkera lõpmatutes avarustes ennenägematuid eripalgelisi kooslusi, millest eurostandardiseerunul õhtumaal undki ei osata näha.” Ja nüüd, kui samaaegselt festivaliga 2009 astub ametisse Barack Hussein Obama II, tervitab In Graafika omalt poolt uut messiast selle mitmekesise fenomeni jõudemonstratsiooniga.

Tom Huck, karismaatiline meister Kesk-Läänest teeb suurepäraste mastaapsete puulõigete kõrval printe nabapluusidele, püksikutele ja T-särkidele. See tundub kuuluvat sealmail ameti juurde. Evilprint Brand ja Howling Print on laienenud ka Vans´i tossudele ja stringidele. Valik sellest kaubaartiklite kirjust kollektsioonist saab esitletud Pärnu Kunstihallis, kus muidu laiutab uhkelt Sean Starwars New Orleansi lähedalt Lousianast. Tema tonnidesse ulatuv produktsioon interpreteerib perealbumite lõpmatut materjali. Läbi prisma, mis kõkutamaajava vormi varjus julmalt sorib tavareaalsuse telgitagustes. Graafikud on sealmail kleenukeste loovtrükkalite asemel täistätoveeritud suured mehemürakad, kes sarnanevad pigem põrguinglitele. The Amazing Hancock Brothers - 50% jaapani verd Texase vennad põmmutavad oma näituste avamisel kauboidele kohaselt tulirelvi ja deklameerivad luuletusi. 150- kilone Sacramento DJ Mike Rodriguez - pool nativeameeriklane ja poolmehhiklane keerutab leivatööks plaate ja kokkab. Ja teeb graafikat. Davise linna Väike Pixel kasvatab eriloaga tervislikel põhjustel oma kommuuni tagaaias 6 kanepitaime. Ja teeb ka graafikat. Muidugi ei ole see graafika meie tähenduses, nad polegi kunagi eksponeerinud oma teoseid valges kuubis ega tea midagi trienaalidest ega bienaalidest. Fondidest rääkimata. Black Cat Press´i Bruce Gossett armastab kuuekümnendate stiilis autosid putitada ja ka elab sellest. Väike nurgake siidiraami ja tõmmiseriiuliga 2 tasandil pooleliolevate masinate vahel on tema teine tegevusala. Mis on sünkroonis laheolemise eluviisiga. Stiilseid 4-värvis kohati ruumilised plakatid panevad iga asjatundja suu vett jooksma. Siiski ei ole see väärtus ekspluateeritav - Bruce teeb iga ürituse jaoks 50 kuni 80 tõmmist ja hoiab neist vaid mõned endale. Sõpradele näitamiseks. Ja jagamiseks. Ta ei tea, mis asi on CV. Festivalikutsele ei vasta ta tavaküsimusega, et kas ise saab ka kohale toodud. Teda ei huvita. Ta pole kunagi käinud New Yorgis. Elu jooksul tahaks Miamis ära käia. Aga pole vist aega - Californias on niigi mõnus ja nautlemine kulutab ajaressursi. Kui 52-aastase mehe lemmiksündmus aastas on Halloween, peab see olema mingi teine reaalsus.

================================================================================================

AJAMASIN / TIME MACHINE

Eesti Litograafiakeskuse kureeritav USA kõrgeimate kunstiõppeasutuste professorite “Ajamasin/Time Machine” tõestab, et ka sealsel kunstimaastikul käib kompromissitu võitlus oma koha eest päikese all ja jalatäitki ei ole antud niisama käest.

Jaak Visnap ja Kadri Alesmaa lisavad osalejate nimedele ka institutsionaalse taustsüsteemi, mis peaks paiskama põrmu eelpool üleskiidetud loovmetslased: Jenny Schmid, Assistant Professor of Art, University of Minnesota; John Hitchcock, Associate Professor of Art, University of Wisconsin at Madison; Dusty Herbig, Assistant Professor of Art, Printmaking, Syracuse University; Kate Copeland, Instructor, Pacific Northwest College of Art, Portland, Oregon; Endi Poskovic, Associate Professor of Art, Whittier College; Michael Krueger, Associate Professor of Art, University of Kansas, Lawrence; Mark Hosford, Assistant Professor, Vanderbilt University; Tim Dooley, Associate Professor of Printmaking, University of Northern Iowa, in collaboration with Aaron Wilson, Associate Professor of Art, University of Northern Iowa; Ruthann Godollei, Professor of Art, Macalester College, St . Paul, Minnesota, USA.

================================================================================================

LÄÄNE EESTI MÜSTILINE KONSEPTUALISM

Raul Meel
Andrus Joonas
Reiu Tüür

Kunstnike Maja eksponeerib Eesti läänekalda kunstiklassikat. Pivarootsi maausku Raul Meel jätkab In Graafika ja Nüüdismuusika Päevade raames oma iga-aastast müstilise konseptualismi võidukäiku, mis PNP jäägitu modernismikultusega kokku käib kui sukk ja saabas. Avangardismi suurmeister avaldab Pärnu festivali raames osa oma neljakümnest uuest konkreetse luule raamatust, mis kõik on käsivarre jämedused ja valminud viimase paari-kolme kuu jooksul. Meel on täiesti pidurdamatus hoos! Just siin teeb come backi vabakutselisena vahepeal 10 aastat kunstibürokraatiale pühendanud Muhumaa rojalistist taevatäheldaja Reiu Tüür. Suuresilla esoteermüstik Joonas paneb välja oma 10 aastase CVtriloogia - enesekehtestamise, sellest loobumise ja siis jälle sellest loobumise. Sest vahet pole. Samuti nagu ütles suvel oma pulmapäeval peale kolm viisaastakku kestnud vabaabielu legendaarne punklaulik, “Kurjami” solist Sigus küsimusele, miks ta nüüd siis abiellus: “Noorena on ideaalid, nüüd on juba kama kaks”.

ANDRUS JOONAS

================================================================================================

KAAREL KÜTASE KURAATORIPROJEKT "VIIE AASTAGA VIIE RIKKAMA RIIGI SEKKA"

M a n i f e s t k õ i g i l e e e s t i m a a r a h v a s t e l e

VIIE AASTAGA VIIE RIKKAMA RIIGI SEKKA

E E S T I M A A L A S E D

Meil on nüüd eesmärk ja siht
Mille poole püüelda
Ja mille me saavutame, kohkumata tagasi millegi ees
Valimata vahendeid
Sest eesmärk pühitseb abinõu
Ja meie ettevõtmine on püha
Pühamatest püham
Te saate kõik olema rõõmsad ja õnnelikud
Ja me saame
Viie aastaga viie rikkama riigi sekka
Ükskõik mis hinnaga
See ongi õnn
uskuge

J a k u i v a h e l t u n d u b e t k õ i k p o l e s i i s k i p ä r i s n i i
S i i s s e e t u n n e p e t a b t e i d

osalejad:

KAAREL KÜTAS

LAURI KOPPEL

JAANIKA OKK

Mina ise ei ole graffiti-kunstnik. Pigem just dokumenteerija ja kõrvaltvaataja (mida antud hetkel Tallinna linnal pakkuda on). Kirjaga kaasas on ka tekst nende tööde kohta ning olen ka ära maininud need graffitikunstnikud, kellega olen koostööd teinud selle projekti raames.

Poliitiline tänavakunst Tallinnas

Anonüümne kunst linnaruumis – vaba eneseväljendus.
Tänavakunst on Eestis küll veel üsna noor – alguse sai 1980ndate keskel ja sellest ajast jõudsalt hoogu kogunud tänapäevani.

Vaatluse all on linnaruumis leiduvad statemendid, väljaütlemised ümbritseva korra kohta. Erinevad arusaamad, mis on tekkinud massidele pealesurutud, kunstlikult tekitatud vajadustest jms. Poliitilised eneseväljendused. Leidub nii positiivseid kui ka negatiivseid väljaütlemisi.
Huviorbiidis on stenclitega (šablooniga) tehtud graffitid. Kiire, korrektne ja reprodutseeritav.

Töö eesmärgiks on dokumenteerida ja koguda Tallinna tänavatel olevad anonüümsed teosed.
Paralleelselt tootsid viis noort „mitteanonüümset“ tänavakunstnikku oma loomingut Tallinna tänavatele: Uku Sepsivart, Sven Parker, Silver Liiberg, Tõnis Palkov ja Erik Pajos.

Stenclid ja tänavainstallatsioonid on Tallinnas küllaltki uus nähtus, mis pole veel päris mainstriimteadvusesse jõudnud, vaid on säilitanud vaikse ning rahuliku positsiooni meie tänavatel. Siiski mulle tundub, et tänavate kujundamine graffitikunstnike ideedega on vaikselt, kuid siiski jõudsalt kogumas Tallinnas hoogu juurde, liikudes asjassepühendunute ringist väljaspoole. Tänavakunst on mõeldud kõigile, keda see kõnetab. Tänavad on rääkimas iseendi eest.
SVEN PARKER

Linn on meile kui mänguväljak, me ei taha suureks kasvada, tahame mängida, aga mitte mängida täiskasvanuid. Täna mängime tänavakunstnike. Linn on pidevalt muutuv. Me tahame sellesse muutusesse tuua sisse veidi oma nihet. Nihet, mis ei allu tavapärasele rutiinsele süsteemile ja mõttemallile. Lõhestame rutiini ja kõigutame eelarvamusi. See paneb elu käima ja annab tunda, et oleme ikka siin. Kasutame unustusehõlma vajunud, end ammendanud, katki läinud, mahajäätud objekte . Sodides uusi ja korralikke pindu , hävitame nad. Sodides hooletusse jäänud asju, anname neile uue elu, uue tähenduse. Nendest saavad teosed.
UKU SEPSIVART
Minu stencli mõte oli näha, kas inimestele üldse midagi jääb meelde või hakkab silma stenclite juures... ja kui hakkab siis mis täpsemalt. Olen kuulnud et paljud räägivad ja viivad minu stenclit kokku aprillirahutustega (2007), osad aga mõtlevad, et see tähendab midagi revolutsioonilist vms.
Tänavakunst Eestis praegu on kindlasti alles beebikingades , aga sellegipoolest on juba näha originaalseid ideid ja mõtteid. Päris palju on poliitiliste sõnumitega, kui ka lihtsaid ja ilusaid piece (meistriteoseid või teoseid). Kõige levinum on ikka klassikaline graffiti ("throw-up", "wildstyle", jne). Stencilgraffitit on ka päris palju, aga selliseid ''banksy'' mõõdus ja formaadis shabloone eriti ei leia.
ERIK PAJOS

EVA IKART

BAKA

VILLEM JAHU

SIRAM
käsitleb oma graafliste lehtede sarjas noore inimese raskusi oma koha leidmisel ning sellele paigutumisel autoportreelises võtmes.

================================================================================================

"Fair Trade"
Sandra Jõgeva ja Krista Sokolova kuraatorinäitus

Fair Trade
Sinine lamp aitab nohu vastu.
Kunst aitab sinise lambi vastu.
Kõige eest tuleb maksta ja tegelikult on kõik asjad õiglase hinnaga.
Kunstiteose sümboolne hind või väärtus koosneb sel juhul muu hulgas kunstniku elukogemusest, analüüsivoimest, järjepidevusest, millega on omandatud ja täiendatud niinimetatud tehnilisi oskuseid; intelligentsist, empaatiavõimest ja konkreetse teose loomiseks kulunud töömahust: ajast ja energiast. Joonistuse puhul on see füüsiline töömaht tihti suhteliselt väike, kui võrrelda näiteks maali või skulptuuriga - seega peab joonistuses midagi muud olema seda enam.
Ehk nad on maksnud kõik, mis neil taskupõhjas on.
Väljendada ennast nii, nagu oleks veidi paha olla. Nohu.
Ka haigus ja tervis alluvad füüsilise maailma reeglitele.
Raamides.
Aga erinev energia avaldubki mitmeti.
Näitusele FAIR TRADE kutsutud kunstnike teosed on eksponeeritud poolläbipaistvast penoplastist alustel ning iga joonistust ümbritseb raamina neoontoru.
Kõik tööd on antud näitusel esmakordselt eksponeeritavad ja mitmed joonistused on valminud spetsiaalselt selle näituse jaoks.

Näitusest võtavad osa:
Lembit Sarapuu
Meeland Sepp
Katrin Piile
Remo Randver
Samuel Hasler (UK)
Krista Sokolova

Nendes teostes peetakse meeles, et on olemas ka muid meetodedeid kui kaine kaalutlus.
Lembit Sarapuu on esindatud esmakordselt eksponeeritava, natuurist kujutatud pornograafilise stseeniga 1980. aastast – „Poissmeeste klubis“.
Temale sekundeerib Sarapuu tänapaevane vaste, samuti macho Meeland Sepp. Kes on sama sotsiaalne kui jääpurikas, mis sulades pähe kukkuma kipub ehk Sepa töö on alustades sama valmis, kui tilk vett, mis ometi kuidagi teab, et temast purikas saab.
Katrin Piile, keda on nimetatud emomaalijaks, tegeleb filigraanse pliiatsijoonistuse juures samasuguse koomiksitest mõjutatud sünge ja romantilise maailmaga.
Remo Randveri töömeetodid nõuavad pealtnäha vähe töömahtu. Ja higilõhn oleks ilmselgelt liiast, kui ta looming on kantud anarhistlikust huumorimeelest ning eksistentsiaalsest ängist samaaegselt.
Krista Sokolova eksponeerib joonistusena ühele suurele paberile kantud märkmeid, omamoodi kalendrit ja päevakohustuste meelespead. Neoontorudes, gaaslahenduslambi sisemuses, mille sisse saab paigutada loogika – töö on valmis siis, kui pastakas on otsas, mitte siis, kui mõte on väljendatud. Väljendatud kui nurgast alustades päevade sundkava vägivaldselt töö ülespanekuga lõpeb.
Samuel Hasler joonistab üles kassaaparaati – lihtsalt.
Fair Trade - terved tegema, mida hing ihkab.
Tulge, sest kõik on juba makstud.

Sandra Jõgeva
Krista Sokolova

================================================================================================

Fotonäitus "Mälutagused"

Maailma tajumine on mineviku tajumine mälu kaudu. Vahetu elu, oleviku kogemine on võimatu. Me ei ela elu, vaid mäletame- üldiselt,fragmentaarselt, ähmaselt. Ülejäänu haigutab sügava reaalsusemerena meie ümber, kaugetes mälutagustes paikades, kuhu vaid harvadel kordadel sattuda võib.

Sellist maailma tunnetamise viisi illustreerib katkend Mehis Heinsaare lühijutust "Kohtumine ajas" (kogumik "Vanameeste näppaja", 2001):

Vaid üksainus kohin, üksainus kohin meis mõlemas, üksainus tume meri laiumas ülal ja me ise seal kusagil sügaval, sügaval all- pimeda ürgkalana nägemas und ühest varajasest hommikust, mis kestab tuhat päeva ja üks öö. Hommikust tundmatus linnas, kus inimesed pole veel ärganud, vaid paar koidukumas pilve triivimas katuste kohal, vasikasuurune tigu kadumas kangialuste hämarusse ja üksik, luider koer lonkimas, keel ripakil, piki munakividest teed- ja siis saabuvad linnud, tumedad linnud, parvedena laskuvad nad katustele, karniisidele, aiasoppidesse.

Fotonäitus "Mälutagused" käsitleb reaalsuse tunnetamist läbi mäluliste lavastuste ja läbi mälutaguse struktuurituse ja unenäolisuse.

Osalevad kunstnikud: Anna Aua, Villem Jahu, Eva Labotkin, chaneldior, Olivia Verev, Kirke Kangro, Andrus Lauringson, Mai Sööt, Teresa Novotny, Susi M. Scheucher, Epp Kubu

================================================================================================

================================================================================================

VIVE TOLLI

Põlvkondadevahelist sidet hoiab teiste hulgas eesti graafika grand old lady Vive Tolli, kelle juubelinäitus jõuab Pärnusse Sammassaali 2009 - peale kunstniku 80. sünnipäeva-aastat. See on tänavuaastase festivali kodumaine pärl, noorte edelaeestianarhistide sügav kummardus oma pika-ajalisele sügavtrüki õppejõule. Need tavaliselt limiteeritud jaanuarikuised pimepäevad maestra juhatusel suurposti või riia maantee pingpongilaual olid ainukordsed hetked, mil nurka lendasid nongratalaste hiiglaslikud lõuendilahmakad ja kapiuksed ning nimetatud kiilusid end vastuvaidlematult pisikestesse metalliruudukestesse. Ja kui kadunud ANKi Vello Tamme trükipress nägi muudki peale linooli ja sussipõhja. Vive Tolli kuulub põlvkonda, mis 1960. aastatel kujundas rahvusliku kunstikoolkonna ilme. Selle põlvkonna naiskunstnikele olid tunnuslikud subjektiivsus ja idealism, esteetiliste printsiipide austamine ja klassikaline perfektsus tehnilistes küsimustes. Kuue-seitsmekümnendatel kuulus iga kommunaalkorteri kohustuslikku ossa Vive Tolli graafiline leht kõrvuti pruuni sektsioonkapi ja beezi diivanikomplektiga - fenomen, mille ülelöömiseks tuleb tõenäoliselt oodata järgmist aastasada.

================================================================================================

EESTI VABAGRAAFIKUTE ÜHENDUS / ASSOCIATION OF ESTONIAN PRINTMAKERS

Korraldajate salaplaan on meelitada Pärnu teada tuntud konservatiivne püsielanik kohale Eesti Vabagraafikute Ühenduse raskekahuritega, kelle loometööd ei pidurda artworldi trendivirvendused. Grupinäitus 27 graafiku töödest peaks kummutama iga maksumaksja skepsise, et eesti kunst on tühi kargamine.

Graafikute grupinäitusel Endla teatris osalevad:
Sirje Eelma, Tiia Elken, Inga Heamägi, Maie Helm, Loit Jõekalda, Virge Jõekalda, Katrin Kaev, Avo Keerend, Tõnis Laanemaa, Leonhard Lapin, Silvi Liiva, Ülle Marks & Jüri Kass, Naima Neidre, Maret Olvet, Kaljo Põllu, Tarmo Roosimölder, Reti Saks, Gita Teearu, Vive Tolli, Evi Tihemets, Maria-Kristiina Ulas, Kelli Valk, Eveli Varik, Benjamin Vasserman, Mare Vint, Marje Üksine.

Näituse koostaja ja kujundaja on Loit Jõekalda.

================================================================================================

SOOME KLASSIKA

Kaisa Järvien, Juho Karjalainen, Sanna Komu, Tuija Fagerlund, Jussi Nykanen, Mia Esterinen, Reijo Mörö, Jan-Erik Kullberg, Svetlana Lunina, Jarkko Liutu, Johanna Ikonen.

================================================================================================

IN GRAAFIKA NÜÜD KA TARTUS
NG Raudtünn ja Tartu Kultuuritehas esitlevad,

Graafikafestivali Graafika In näitused Tartu Kultuuritehases, avamine, 23.jaanuaril, kell 19.00 galeriis FERRODRUM

Meiu Mündi joonistuste näitus,
„Ma ei tea"
Alateadvuse salapärastest keerdkäikudest kummastavaid visioone esilemanav Tartu maalikunsti diiva, Meiu Münt üllatab meid seekord oma joonistuste sarjaga. Mõtlikud enesessesüüvinud inimfiguurid konutavad talvenukruses, väljendades majanduslanguse paradokse. Teatud paralleele võib tõmmata postgraduaalsusega.
http://meiu.future.ee

Alternative Future Club.
Näitus + 8mm. filmide vaatamine.
"Me ei ole mitte ainult protestiks ümbritsevaeluolu jaburuse, vaid ka meie eneste tulevikukujutluste sirgjoonelisuse ja piiratuse vastu. AFC on ühendus, mis oma mõttekonstruktsioonidele toetudes realiseerib ideid läbi muusika, visioonide, liikumise, teatraalse mängu ja isegi läbi müra. Olgu selle kõige koondnimeks action ning sihiks helide ja piltidega võimalikult loovalt suhelda. AFC formeerus 1991. aasta veebruaris ning alustas performance`iga tänaval mis kujutas endast teatraalset rongkäiku." Järgnesid Rohked ülesastumised Tartus ja Pärnus 1991-1993.

Peeter Krosmanni kureeritud koomiksinäitus
"Tartu Kunstikool tegutseb jälle"
Peeter Krosmann näitab meie galeriis lopsakat valikut oma õpilaste ja mõttekaaslaste viimasel ajal valminud koomiksitest. Visuaalselt väga mitmekesine maailm, kriipsujukudest kuni üliviimistletud kõrgtasemel graafikani viib meid tänapäeva noorsoo fantaasiateja kujutelmade imepärasesse riiki.

================================================================================================